The War of the Worlds - Wells kirjutas, Welles tegi

The War of the Worlds (1898), by H. G. Wells, is an early science fiction novel which describes an invasion of Earth by Martians. It is one of the earliest and best-known depictions of an alien invasion of Earth, and has influenced many others, as well as spawning several films, radio dramas, comic book adaptations, and a television series based on the story.

The 1938 radio broadcast by Orson Welles caused public outcry against the episode, as many listeners believed that an actual Martian invasion was in progress, a notable example of mass hysteria.

wellesi tehtu on geniaalne manipulatsioon moodsa meediaga ajal, kus selle võimsust polnud veel testitudki. müts maha selle mehe ees! tahan siiralt uskuda et see oli teadlik:) 

müts maha wellsi ees, kes on üks mu lemmikkirjanikke, ja müts maha waltari ja verne'i ees, kes kirjutasid oma romaanid - mida on palju ja mis on enamus head- kunagi oma kodumaalt lahkumata, ja seda ajal, kus fantaasia ja tehnilised teadmised, mitte internet olid hea kirjaniku loojad. inimene kasutab ainult 10% oma ajumahust, ja ajal kus talle informatsioon kandikul kätte tuuakse on ajulaiskus juba saamas 21. sajandi haiguseks. sa ei pea enam pingutama, et mõelda, sest kõik mõtted ja ideed on juba ekraanil. samas seda suurem challence on saada ja jääda intelligentseks isemõtlejaks, võid anda endale medali, kui ausalt väidad et liigkergelt kättetulnud infotulv(rämps) pole sind iial segadusse ajanud.  

kahju on hääbuvast isetegemise -tuhinast - lapsena oli meisterdamine ja millegi ehitamine igapäevane tegevus, kahju on hääbuvatest fotoalbumitest, mis tänaseni maailmale vanadest aegadest niipalju infot annavad, omades lisaks esteetilist väärtust. kahju on, et pidudel keegi lõõtsa või suupilli ei mängi. ja kahju on, et meie loeme veel raamatuid, aga meie lapsed seda enam ei tee. aga alustasin oma juttu ju rõõmust moodsa meediaga manipuleerimise üle? jah, eks kunagi oli ju lõõtspillgi külarahva jaoks ju linnast tulnud ime-kaadervärk, enne millele lähenemist kolm korda risti ette löödi. ja ega lapsi fotoparaadi silma ette saadetudki - see pidavat hinge seest sööma, ja põrgulaks on kindel. nali naljaks, head on kahju kaotsi lasta. oskused kaovad põlvkondadega. küsimus on selles, kas neid ongi sellel vanal kujul vaja,kui on uued alternatiivid neile juba olemas, siis minu vastus on et jah on, kui nad kedagi veel rõõmustavad. kuni su küla veel elab, elad sina ka.

ma ei karda uut, vastupidi, innovatiivsus rõõmustab mind,kuid kes selekteerib "terad sõklatest"? eks ikka ise, kes muu. selle peale läheb lihtsalt nii palju väärtuslikku aega. ja jutuga algusesse jõudes - mentaalne ja visuaalne müra on see mis segab andekust tänapäeval. selle asemel peaks olema isetegemise tahe ja vaba fantaasialend. aga äkki see sorteerimine ongi tänapäeva brainstorming, milleks ei vaja sa enam tiimi , vaid see kujutab endast võistlust tehis ja real IQ vahel??

naguniihellyeah!