Monday, November 16, 2009

Kareva

Kopipeistisin wonderwomani blogi, kuna see luuletus oli lihtsalt liiga hea...


Kaotaja kiituseks laulan,
sest võitjale lauldakse niigi;
kurva ees kummardan,
löödu ees langetan pea.

Maailmast loobuja loob,
leiab unedes eneseriigi;
tõeluse taluja salajõudu
ja -suurust keegi ei tea.

Kaotaja kiituseks laulan
ja ilmaolija iluks;
põlatu pärgan, ta kõrgele
laubale vajutan suu –

sellele, kes suudab selgust
puuduvast kogu eluks
kerge ja sirgena kanda,
olen ma tuumani truu.

Doris Kareva

Pulmad, Viljandi ja Nevesis

Reedel sai siis käidud Lillede pulmas ja eksootiliselt aega veedetud. Eksootiliselt selles mõttes et see polnud päris harilik pulm. Härra A oli kiire poiss seekord ja juba kesköö paiku nokkis laualt teri. Ööbimine toimus freddykrueger-look'a'like kämpingus, mille edaspidi heameelega skipiksin. Järgmist hommikut sai alustatud herberti ning Arturi, Soku ja Vlatsi korraldatud alukapeoga, eredamaks etteasteks Arturi postitants. Härra puhus hommikul välja 3.75 promilli ja imestusel polnud piire- see tuli alles hiljem meelde et ta hommikul hakatuseks lonksu kärakat võttis.
Igatahes sai suund võetud Viljandi peale ja jällenägemisrõõmul Nevesisega polnud piire. Ja Janno oli 5+. Härra A nokkis laualt teri seekord tunnikese hiljem. Tuuril alkoholiga karastunud organism teeb ilmselt oma töö. Tõnu leitud maja Viljandis on nii tuus- loodan kõigest hingest et PK suudab oma plaanidesse selle koha rakendada, läheksin sinna enitaim puhkama. Väsimus on siiamaani suur ja sooviksin olla vitamiinipuu et sellest kiiresti taastuda.