Vahest on nii et mingi tunne on su sees ja tahab välja tulla, aga ei leia väljundit. On see ängistus, rahuldamata tuju või lihtsalt tugev sisetunne. Tunduvalt lihtsam oleks elada teadmata, et midagi on valesti. Süda ei kurvasta asjade pärast mida ta ei tea, aga teadmatuses elada on hullem kui kinnises ruumis viibida. Siis sa tead vähemalt piire ja seda mis on seinte taga. Kes kannatab, see kaua elab, öeldakse. Aga kas on õige elada kaua ja kannatades?
Kui oleks võimalus teha elu lihtsaks lihtsate vahenditega, siis kas tulemuseks oleks laiskus ja paigalseis? Või kas mõned asjad lihtsalt juhtuvad, ja sa ei saa midagi muuta?
0 comments:
Post a Comment